15.04.2020

Alles eelmisel nädalal kutsusid Rein Lang ja Väino Koorberg ajakirjanikke Kuku raadio saates uurima, miks Eestis autokütuste hinnad ei lange. Kuna kolmapäeval langetasime nii mootoribensiini kui LPG jaehindu, siis võivad vandenõuteoreetikud ka siin seoseid märgata: hindade langetamiseks piisab vaid meedias avaldatud tabavast sõnast. Kui nende kahe sündmuse vahel oleks seos, siis võiks meedias avaldatud kriitika ja pahameele abil sama hästi tõrjuda ka koroonaviirust või ravida haigeid.

Eestis on naabritest karmimad nõuded

Eestis mõjutavad mootorikütuste hindu võrreldes naaberriikidega erakordselt kõrged aktsiisimaksud ning pööraselt kulukas biokütuste ja keskkonnanõuete seadusandlus. Tänavu Eestis kehtima hakanud vedelkütuste seaduse ja atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatused tõid kaasa mootorikütuste kallinemise.

Kogu Eesti kütusevajadus on väiksem kui mõne suurriigi mõjuka ärikliendi tarbimismahud  ning oleme üks kahest Euroopa riigist, kellel pole mootorikütuste rafineerimistehast ega võimekust vedelaid biokütuseid ise toota. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks kehtestati Eestis nõudeid, mille täitmiseks tuleb teha erakordseid pingutusi ning kulutusi ning mis tõstavad niigi kõrgelt maksustatud mootorikütuste hindasid tarbija jaoks veelgi.  Mitmetes riikides on biokütused kas aktsiisist üldse vabastatud või on nende aktsiisimäär oluliselt madalam, kuid Eestis tuleb aktsiisi ühtmoodi tasuda nii fossiilselt kui ka biokütuselt.

Eestis tuleb kasutada ka kõrgemat biokütuste osakaalu kui Lätis ja Leedus just atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevate täiendavate keskkonnanõuete täitmiseks. Kümnendik meie mootorikütustest koosneb osaliselt või täies mahus teise põlvkonna biokütusest, mis on vähese pakkumise tõttu ka tavaolukorras fossiilsest kütusest kallim.

Mootorikütuse hinna kujunemise loogika muus osas on lihtne, selles pole mingisugust saladust. Et hoida kokku meediamajade kulutusi hinna kujunemise uurimiseks, selgitan seda täiesti vabatahtlikult.  Circle K sõlmib igaks aastaks tarnelepingu mootorikütuste maaletoojaga, leppides kokku toodete ostuhindade ja tarne põhimõtted. Üldjuhul on mootorikütuste hindade aluseks  iga kuu keskmine maailmaturu hind. Tänavu ostame kütuse Leedus asuvast Orleni rafineerimistehasest, kus see toodetakse vastavalt meie spetsifikatsioonile ja retseptuurile. Tuleb ka mõista, et mootorikütuste hind ei ole nafta hind New Yorgi börsil, vaid bensiinil ja diislikütusel on oma turg, kus hinnad sõltuvad toodete pakkumisest ja nõudlusest. Meie hinnapiirkond asub Euroopas ja siin ei pruugi hinnad olla sarnased USA hindadega.

Oluline on mitte unustada, et kui leedukad saavad kütuse osta Orleni tehasest Leedus kohapeal, siis Eestisse tuleb see transportida, mis omakorda suurendab kulusid. Katkematu toimepidevuse tagamiseks peame hoidma ka mõistlikku laovaru, mis toob kaasa täiendava kulu terminali teenusele. Terminalist veetakse kütuseid teenindusjaamadesse pea igapäevaselt, mis lisab omahinnale ka Eesti sisese transpordi kulu.

Riik võtab kütuse hinnast suurima tüki

Aktsiisilaost väljumisel tasume tootekohast aktsiisimaksu, mis muuseas ei sõltu toote omahinnast, vaid on kindel määr 1000 liitri kohta. Bensiini puhul näiteks alati 67,56 s/l koos käibemaksuga. Lisaks kõigele tasume käibemaksu kütuse enda hinnalt ja avalikkusele vähetuntud miinimumvaru maksu, mida korjatakse, et riigil jätkuks raha kütusereservide hoidmiseks.

Rafineerimistehasest saab kütust ikka vaid tasu eest. Hind sisaldab 10% mahus ka seda kallist biokütust ning samuti tuleb kanda tarne ja hoiustamise kulud. Bensiini praegusest 1,199 eurosest liitri hinnast moodustavad kõik riiklikud maksud kokku 65% ehk ligi 80 senti,  mis jätab toote omahinnaks, transpordi- ja logistikakuludeks, teenindusjaamade ülalpidamiskuludeks, kliendikaardi allahindlusteks ja müüja kasumiks  kokku vaid ligi 40 senti. Seega peaks olema arusaadav, et jaemüüja ei teeni tohutut marginaali, vaid kasumit liitri kohta saab mõõta ainult sentidega.

Siiski on õigustatud küsimus, miks siis jõudsime praegusele hinnatasemele alles nüüd, aprilli alguses, mitte päevi peale nafta hinna kukkumist? Põhjuseks on koroonaviiruse pandeemia, mis vallandas järsult ka majanduskriisi. Kui märtsikuus langesid hinnad Circle K jaamades 12 senti liitri kohta, siis normaalses olukorras oleksid hinnad jätkanud langemist. Paraku tabas meid eriolukord, mille tulemusena suleti koolid, inimesed suunati kodukontoritesse, kehtestati ulatuslikud tegutsemis- ja liikumispiirangud. Eriolukorra esimestel nädalatel langes näiteks mootoribensiini tarbimine ligi poole võrra. Me ei näinud seda olukorda ette ning olime kütust varunud tavapärase kevadise sõiduhooaja alguseks. Laomahud olid suuremad ka seetõttu, et Eestis kehtib nõue minna üle suvisele mootorikütustele kuu aega varem kui mujal Euroopa Liidus üldiselt. Seetõttu peame ostma rafineerimistehasest spetsiaalselt vaid Eestile toodetud kütuse partii.

Kui toote omahind aja jooksul langeb, kuid samas väheneb oluliselt selle müük, siis jätkub vana hinnaga toodet tavalisest kauemaks. Tavaoludes oleks olnud mõistlik laovaru madala marginaaliga realiseerida, et ergutada tarbimist, kuid eriolukorra tingimustes oli selge, et mistahes hind tarbimist ei tõsta. Inimestel lihtsalt pole kuhugi sõita: piirid on kinni, tööl ei käida, lapsi ei viida kooli. Tuhanded ettevõtted panid oma äri pausile, oodates riigilt abi, et majandustegevusega peale kriisi jätkata. Elutähtsa teenuse osutajana meil äriliste riskide võtmiseks aga ruumi ei ole, sest peame kütusemüügiga jätkama ka kriisi kõige mustemate stsenaariumite korral.

Nii langetasimegi bensiini 5 sendi ja LPG hinda 10 sendi võrra nüüd, kui uue, madalama hinnaga partii jaamadesse jõudis. Diislikütuse hind ei ole paraku maailmaturul nafta ja bensiiniga sama rallit kaasa teinud. Lühiajaliselt oli diislikütuse hinnas jõnks sees, aga nõudlus taastus kiirelt ja viis diislikütuse hinna bensiinist oluliselt kõrgemale, sest hetkel toimib maanteetransport kindlamalt kui lennuühendused. Kui aga Riigikogu kinnitab valitsuse ettepaneku langetada diislikütuse aktsiisimaksu Leedu tasemele, langeb diislikütuse jaehind juba 1. mail vähemalt 14,5 senti liitri kohta.

Kütuse hind kütab kirgi ka koroonakriisi ajal

Olukord, kus erinevad jaeketid müüvad kütust sarnase hinnaga, näitab erakordselt tugevat konkurentsi ja meie tarbijate suurt hinnatundlikkust. Üheksas Euroopa riigis, kus Circle K tegutseb, erineb turu olukord Eestist oluliselt: automaatjaamade hinnad on teenindusjaamadest madalamad, odavamate müüjate kõrval tegutsevad kõrgema hinnatasemega nn kvaliteetketid.

Tihedast konkurentsist annab Eestis märku ka see, et hinnatõusudega venitatakse nii kaua kui vähegi kannatab, sest keegi kütusemüüjatest ei taha teha esimest sammu. Kliendid märkavad hinnamuudatusi koheselt ja käituvad vastavalt. Samal põhjusel tuleb kõigil jaemüüjatel kohe reageerida hinna langetamisele. Reageerides aeglasemalt kui kaks tundi, riskime müügimahu kaotamisega.

Circle K tegutseb vastutustundlikult nii ühiskonna, meie töötajate kui ka koostööpartnerite huvides. Lähtume kütuste hinnastamisel samadest põhimõtetest nagu varem, kuid tänases olukorras võtame arvesse ka muutunud majanduskeskkonda. Müügimahtude languse juures peame olema kõigis oma otsustes alalhoidlikumad ja võtma arvesse, et me ei suuda hetkel tulevikus toimuvat prognoosida.

Lõpetuseks - nii nagu iga rahvas on oma valitsust väärt, on ta ka oma kütuse hinda väärt. Rahvas on valinud riigikogu, kes on omakorda teinud otsused nii aktsiisimaksude, biokütuste kui ka keskkonnanõudeid käsitlevate seaduste kohta. Mida madalamaks läheb toote omahind, seda tuntavamaks muutub maksude osatähtsus, mistõttu on väga hea kui riigikogu võtab vastu otsuse langetada paariks aastaks diislikütuse aktsiisi. Kütuste jaemüüjad ei tee seaduseid, me oleme vaid nö sõnumitoojad. Vandenõuteoreetikute rahustuseks saan öelda, et Konkurentsiamet küsis märtsis  ka Circle K-lt mootorikütuste hinnakujunduse kohta, sai põhjaliku vastuse ja jäi sellega rahule. Õigusriik toimib.

Meie klientidel on õigustatud ootus, et kütusemüüjana teeme me professionaalseid, läbi kaalutud ja arukaid otsuseid, et meie peale saab loota. Just seda me lubamegi. Te kõik olete endiselt meie juurde oodatud, ehkki praegustes oludes teenindusjaama vaid kahekesi ja kahemeetriste vahedega. Tankida ja selle eest tasuda saab aga endiselt igas jaamas ilma kellegagi kokku puutumata.

Kai Realo
Circle K Eesti peadirektor